Mis on DHT-blokaator ja kuidas see tegelikult toimib?

DHT-blokaator on mis tahes toode või ravim, mida turustatakse dihüdrotestosterooni (DHT) – androgeense alopeetsia ehk mustrilise juuste väljalangemise eest kõige otsesemalt vastutava hormooni – mõju vähendajana. See üksainus nimetus hõlmab väga erinevaid asju: alates retseptiravimist, mis vähendab kontrollitud uuringutes DHT taset vereseerumis umbes 70%, kuni šampoonini, mille tõendid piirduvad laborikatsega. Palju olulisem kui toote silt on mõista, millisesse tõenduspõhisuse kategooriasse konkreetne „DHT-blokaator“ tegelikult kuulub. Artikli eesmärk on see selgeks teha, enne kui mõni toode jutuks tuleb. Androgeense alopeetsia laiemat mehhanismi, mis ei piirdu ainult DHT-ga, käsitleb põhjalikumalt sellele pühendatud ülevaateartikkel.

• DHT tekib testosteroonist ja seondub juuksefolliikulite retseptoritega palju tugevamalt. Seepärast reageerib geneetiliselt tundlik juuksefolliikul sellele tugevalt, kuigi DHT ise on mujal kehas normaalne ja vajalik hormoon.
• Ainult kahe ravimi – finasteriidi ja dutasteriidi – kohta on tugevad ja korduvalt mõõdetud tõendid, et need pärsivad DHT-d ja aeglustavad juuste väljalangemist; kõik muu, mida turustatakse „DHT-blokaatorina“, kuulub märksa nõrgema tõenduspõhisusega kategooriasse.
• Sae-palmiekstrakti ja kõrvitsaseemneõli kohta on mõningaid inimestel tehtud uuringute andmeid, kuid uuringud on väikesed ja lühikesed ning enamasti korraldanud või rahastanud ettevõte, kes testitavat toodet müüb.
• Minoksidiilil on selles valikus kõige tugevamad tõendid, kuid see ei mõjuta DHT-d üldse; selle toimemehhanism on teistsugune. Neid kahte lähenemist tasub mõista, et neid omavahel segi ei aetaks.

Mis DHT tegelikult on?

Testosteroon ei ole iseenesest hormoon, mis põhjustab enamiku mustrilise juuste väljalangemise juhtudest. Juuksefolliikulite rakkudes muudab ensüüm nimega 5-alfa-reduktaas testosterooni dihüdrotestosterooniks; peanahal on selle ensüümi peamised vormid II ja III tüüp. Seejärel seondub DHT androgeeniretseptoriga märksa tugevamalt kui testosteroon. Seetõttu võib suhteliselt väike DHT kogus avaldada ebaproportsionaalselt suurt mõju juuksefolliikulile, millel on mustrilise juuste väljalangemise geneetiline eelsoodumus (allikas: Uuring androgeense alopeetsia ja DHT seose kohta).

Siin on kasulik täpsustada, milles „probleem“ tegelikult seisneb. DHT ei ole kahjulik hormoon, millest tuleks vabaneda; see täidab mujal kehas, sealhulgas mehe arengus ja teistes kudedes kogu elu vältel, normaalset rolli. Androgeense alopeetsiaga inimesel erineb see, kuidas tema peanaha juuksefolliikulid on kohanenud sellele reageerima. Kahel inimesel võib olla sarnane DHT tase, kuid täiesti erinev tulemus, sest tundlikkus on päritav ja seotud juuksefolliikulitega, mitte üksnes hormoonitasemega. Seepärast keskendubki see artikkel üldisele, suures osas meestüüpi juuste väljalangemise mehhanismile. DHT roll naiste mustrilise juuste väljalangemise korral on sellega seotud, kuid erineb sellest; seda käsitleb eraldi artikkel DHT-st naistel.

Kuidas DHT põhjustab mustrilist juuste väljalangemist?

Mõju avaldub nahapapillis ehk väikestes rakkude kogumis iga juuksefolliikuli põhjas, mis juhib juuksekasvu tsüklit. Kui DHT seondub seal androgeeniretseptoriga, häirib see signaalimist, mis hoiab juuksefolliikulit kasvufaasis. Üks mõjutatud rada on Wnt/beeta-kateniini rada, mida DHT osaliselt pärsib DKK1-nimelise valgu taseme tõstmise kaudu. Selle tulemusel lüheneb anageen ehk kasvufaas iga tsükliga, samal ajal kui telogeen ehk puhkefaas enne juukse väljalangemist pikeneb (allikas: Uuring androgeense alopeetsia ja DHT seose kohta).

Miks toimub see järk-järgult, mitte järsku?

Kuna muutus toimub tsüklist tsüklisse, mitte korraga, on nähtav tagajärg juuksefolliikulite miniaturiseerumine: iga kord kasvab tagasi eelmisest veidi peenem ja lühem juus, kuni osa juuksefolliikuleid ei tooda enam ühtki juust, mis peanaha pinnale jõuaks. Seepärast märgatakse mustrilist juuste väljalangemist tavaliselt järk-järgulise hõrenemisena kuude ja aastate jooksul, mitte äkilise juuste väljalangemisena. Samuti mõõdetakse selle mehhanismiga seotud ravi mõju kuudes, mitte päevades.

Tugeva tõenduspõhisusega kategooria: retseptiravimid, 5-alfa-reduktaasi inhibiitorid

Ainult kahe ravimi kohta on tugevad ja korduvalt mõõdetud tõendid, et need vähendavad DHT-d, mis seda protsessi põhjustab. Mõlemad toimivad ensüümi pärssides, mitte sellest allpool asuvat mõju mõjutades. Neid ravimeid siin ei müüda ning alljärgnev ei ole juhis annustamise, ravi alustamise ega lõpetamise kohta; teadaolevaid kõrvaltoimeid ja seda, kas kumbki ravim konkreetsele inimesele sobib, peaks hindama arst.

Finasteriid

Finasteriid pärsib 5-alfa-reduktaasi II ja III tüüpi ning mõjutab I tüüpi vähe. Suukaudne finasteriid annuses 1 mg sai 1997. aastal FDA heakskiidu spetsiaalselt meeste androgeense alopeetsia raviks ning vähendab DHT taset vereseerumis ligikaudu 70% (allikas: Finasteriid, StatPearls). Ravimi tarvitamist jätkavatel inimestel on mõõdetud juuste arvu osalist taastumist ligikaudu esimese 12 kuu jooksul, kuid arvatakse, et ravim aeglustab haiguse süvenemist, mitte ei ravi seda välja. Saavutatud tulemused sõltuvad ravi jätkamisest (allikas: Finasteriid, StatPearls).

Dutasteriid

Dutasteriid blokeerib ensüümi nii I kui ka II tüüpi vormi, mistõttu pärsib see DHT-d täielikumalt: kliinilistes uuringutes ligikaudu 94–95%, võrreldes finasteriidi umbes 70%-ga (allikas: Finasteriidi ja dutasteriidi kliiniliste uuringute võrdlus). Ameerika Ühendriikides on FDA selle heaks kiitnud ainult suurenenud eesnäärme raviks, mistõttu on selle kasutamine seal juuste väljalangemise raviks näidustusväline. Lõuna-Korea, Jaapan ja Taiwan on selle kasutuse aga eraldi heaks kiitnud (allikas: Dutasteriid, Rahvusvaheline Juuste Taastamise Kirurgia Ühing). Selle kategooria ja järgmisena käsitletavate looduslike ekstraktide ausaks võrdluseks kõrvutab artikkel sae-palmi ja finasteriidi kohta neid kaht võimalust.

Nõrga tõenduspõhisusega kategooria: sae-palm, kõrvitsaseemneõli ja muud „looduslikud“ blokaatorid

Paljud looduslikud DHT-blokaatorina turustatavad tooted lähtuvad tõelisest leiust, kuid esitavad selle kohta väiteid, mida tõendid ei toeta. Kõige rohkem inimestel tehtud uuringute andmeid on sae-palmiekstrakti ja kõrvitsaseemneõli kohta. Isegi nende parimatel uuringutel on olulised piirangud, mida tasub teada, enne kui pidada kumbagi retseptiravimiga võrreldavaks.

Sae-palm

Sae-palmi rasvhapped ja fütosteroolid on laborikatsetes pärssinud 5-alfa-reduktaasi. See on tõeline leid, kuid jääb kaugele tõendatud mõjust elusa inimese peanahale. 16-nädalases randomiseeritud, platseebokontrolliga uuringus, milles osales 80 inimest, leiti, et standardiseeritud sae-palmõli suukaudne kasutamine vähendas juuste väljalangemist umbes 29% ja paikne kasutamine umbes 22%. Juuste tihedus suurenes tagasihoidlikult, vastavalt ligikaudu 5% ja 8%, samal ajal kui platseeborühmades olukord veidi halvenes. Uuringu autorid, kes olid seotud toote taga oleva ettevõttega, tõid ise välja uuringu lühikese kestuse ja väikese valimi ning selle, et toodet ei võrreldud ühegi tavapärase androgeense alopeetsia ravimiga (allikas: Standardiseeritud sae-palmõli suukaudne ja paikne kasutamine vähendab juuste väljalangemist).

Kõrvitsaseemneõli

Eraldi 24-nädalases randomiseeritud, topeltpimedas ja platseebokontrolliga uuringus anti suukaudset kõrvitsaseemneõli 76 kerge kuni mõõduka androgeense alopeetsiaga mehele. Juuste arv suurenes ligikaudu 40%, platseeborühmas aga umbes 10%. Märkimisväärne on see, et teadlased ei mõõtnud selles uuringus DHT-d ega sellega seotud hormoonimarkereid, mistõttu ei saanud nad enda tulemuse mehhanismi tegelikult selgitada. Uuringut rahastas ettevõte, kes õli tarnib (allikas: Kõrvitsaseemneõli mõju juuksekasvule androgeense alopeetsiaga meestel). Kummaski uuringus ei kasutatud maha loputatavat šampooni, mille toimeained puutuvad peanahaga kokku vaid paar minutit, enne kui toode kanalisatsiooni loputatakse. Seda tasub meeles pidada kõigi juustesse kantavate ja maha loputatavate toodete puhul, mis kasutavad samu koostisosi.

Miks minoksidiil ei ole DHT-blokaator – ja see on täiesti normaalne

Juuste väljalangemise tooteid on lihtne ühte ja samasse „DHT-blokaatorite“ kategooriasse paigutada, kuid minoksidiil sinna ei kuulu. See ei mõjuta DHT-d ega 5-alfa-reduktaasi mitte mingil viisil. Selle pakutud toimemehhanismide hulka kuuluvad hoopis ATP-tundlike kaaliumikanalite avamine ja peanaha veresoonte laiendamine, VEGF-i ja teiste kasvufaktorite taseme tõstmine ning anageenifaasi otsene pikendamine koos telogeenifaasi lühendamisega (allikas: Minoksidiil ja selle kasutamine juuksehäirete korral: ülevaade).

Just see erinev toimemehhanism on põhjus, miks minoksidiil on loonud oma tugeva tõendusbaasi, selle asemel et konkureerida DHT-blokaatoritega samadel alustel: see lahendab probleemi teist osa. DHT põhjustatud juuksefolliikulite miniaturiseerumisega tegelev inimene võib põhjendatult kasutada ühel eesmärgil DHT-d vähendavat lähenemist ja teisel eesmärgil juuksekasvu stimuleerivat lähenemist, käsitlemata neid teineteise kordusena või eeldamata, et üks asendab teist.

Milline koht on sae-palmiga šampoonil tegelikult?

Kõike eelnevat arvesse võttes tasub otse öelda, milline koht on sae-palmiga šampoonil selles pildis: see kuulub nõrga tõenduspõhisusega kategooriasse ja on pesutoode, mitte tugeva tõenduspõhisusega ravi asendaja. Šampooni toimeained puutuvad peanahaga kokku päris lühikest aega, enne kui need maha loputatakse, ja üheski sae-palmi käsitlevas inimestel tehtud uuringus pole seda kasutusviisi eraldi testitud. See ei tähenda, et koostisosa šampoonis kasutu oleks; see tähendab, et ausalt tuleks rääkida peanaha mugavust toetavast sammust tavapärases hooldusrutiinis, mitte ravitoimest.

Sae-palmiga DHT-vastane šampoon sobib kõige paremini kokku juustesse jäetava tootega, mille juuksekasvu taastava toime kohta on tegelikke tõendeid. See sobib inimesele, kes soovib, et pesemisvahend toetaks seda eesmärki, mitte ei töötaks sellele vastu – näiteks mahedama koostise kasutamisel peanahal, mille paikne ravitoode on kuivaks või ärritunuks muutnud.

See, kuhu inimene sellel skaalal jõuab, on tõepoolest isiklik otsus. Retseptiravimite puhul tuleb alustada arstist, sest annustamise ja ravimi sobivuse üle peaks otsustama ainult tema. Pesutoode, näiteks sae-palmiga šampoon, võib olla mõistlik ja ausalt piiritletud kaaslane laiemas raviskeemis, kui seda valitakse selle järgi, mis see on, mitte ei peeta ekslikult selleks, mis see pole. Sarja ülejäänud osas Juuste väljalangemise mõistmine käsitletakse ka seotud küsimusi: alates androgeense alopeetsia mehhanismist tervikuna kuni selleni, kuidas võrreldakse tootevaliku teisi toimeaineid samal tõenduspõhisuse skaalal.