Vaskpeptiidid juuksekasvuks: haavade paranemise ja juuksekasvu tõendid

Vaskpeptiidide kohta puuduvad kontrollitud inimuuringud, mis näitaksid, et need kasvatavad juuksed tagasi. GHK-Cu ja selle lühema sugulase AHK-Cu uuringud on naha taastamise kohta tõepoolest tugevad: see toime on rakukultuurides hästi tõendatud ning seda toetavad käputäis inimese näonahaga tehtud uuringuid. Juukseuuringud on teistsugused ja nende tõendusmaterjali on palju vähem: see piirdub ühe 2007. aastal tehtud uuringuga, mis viidi läbi elusast peanahast eraldatud karvanääpsude ja kultiveeritud rakkudega. Just see erinevus, mitte turundusväide, on põhjus, miks Vasepeptiidiseerum, 1% kuulub minoksidiilivaba valiku hulka ja seda kasutatakse peanaha seisundi toetamiseks, mitte sarja peamiste juuksekasvu soodustavate toimeainete kõrval.

• GHK-Cu tugevaim tõendusmaterjal puudutab naha elastsust ja kollageeni sünteesi ning pärineb peamiselt rakukultuuridest või näonaha uuringutest, mitte juuste ega peanaha uuringutest.
• Ainsas juukseuuringus kasutati kehast eemaldatud karvanääpse ja rakke, mida kasvatati organikultuuris, mitte inimest, kes seerumit kasutaks.
• Ükski sõltumatult avaldatud kontrollitud uuring elusate inimestega ei ole näidanud, et vaskpeptiid kasvataks tegelikul peanahal juuksed tagasi.
• Minoksidiil on sarja ainus toimeaine, millel on FDA heakskiidetud juuksekasvu soodustav näidustus, ning see heakskiit kehtib meestel pealae ehk vertex'i piirkonna kohta.

Mida tähendab vaskpeptiidiseerumi puhul „tõendusmaterjal”?

GHK-Cu ja AHK-Cu on mõlemad vasktripeptiidid ning neid müüvad tootelehed käsitlevad neid sageli nii, nagu kehtiksid ühe peptiidi uuringud ka teise kohta. See pole nii. Igal väitel, olgu jutt naha elastsusest või juuksekasvust, on omaette uuringute taust ning neid tuleb eraldi kontrollida, enne kui ühe peptiidi kohta käivat teavet kasutatakse teise väite põhjendamiseks.

Enne kõike muud tasub vastata otse küsimusele, mis enamikul lugejatel tegelikult tekib: kas see koostisosa kasvatab juuksed tagasi või teeb see midagi muud, millest võib juuste väljalangemise raviga tegelejale siiski kasu olla? Lühidalt: teist. Vaskpeptiididel on nahahoolduses oma koht, ehkki see on tagasihoidlik. Kas see kandub üle peanahale ja karvanääpsudele, selgitabki ülejäänud artikkel.

Mida GHK-Cu haavade paranemise ja naha taastamise uuringud tegelikult näitavad?

GHK-Cu esineb looduslikult inimese vereplasmas ning selle tase langeb vanusega: 20-aastaselt on see ligikaudu 200 ng/ml, 60. eluaastaks langeb aga umbes 80 ng/ml-ni (allikas: Regenerative and Protective Actions of the GHK-Cu Peptide, Pickart & Margolina, 2018). Huvi GHK-Cu kui paikse koostisosa vastu tekkiski selle vanusega seotud languse tõttu: mõte oli, et selle lisamine võib taastada osa sellest, mida vananev nahk kaotab.

Rakukultuuris ergutab GHK fibroblaste tootma rohkem kollageeni, mitut glükoosaminoglükaani ja väikest proteoglükaani dekoriiini – need kõik on valgud, mis aitavad hoida naha struktuurset maatriksit terviklikuna. See on kindel ja korratav laboratoorne leid. Inimeste puhul on tõendusmaterjali vähem, kuid see on olemas: ühes 12-nädalases kreemiuuringus, milles osales 71 fotovananenud nahaga naist, täheldati naha tiheduse ja paksuse suurenemist ning peente joonte ja kortsude sügavuse vähenemist. Eraldi 8-nädalases randomiseeritud uuringus teatati kortsude mahu ja sügavuse vähenemisest võrreldes kontrollseerumiga. Tasub otse välja öelda: neid kahte uuringut kajastav ülevaateartikkel ei ütle, kes neid rahastas või korraldas, ning märgib, et selle autorid ei deklareeri huvide konflikti, ehkki neil autoritel on GHK-Cu kui ühendiga laiem äriline seos. See on põhjus suhtuda koostisosa uuringutesse üldiselt ettevaatusega, mitte tõend selle kohta, et just need uuringud korraldas või rahastas mõni ettevõte.

See on kosmeetiline tõendusmaterjal näonaha kohta. See annab usaldusväärset teavet kollageeni toetamise ja peente joonte kohta. See ei ütle otseselt midagi karvanääpsude ega juuste taaskasvu kohta peanahal ning vaskpeptiidide juuksekasvu puudutavates käsitlustes lähebki kõige rohkem valesti see, kui neid kahte peetakse samaks tõendusmaterjaliks. Lugejad, kes soovivad põhjalikumalt teada, mis on GHK-Cu ja kus on selle tõendusmaterjal kõige tugevam, saavad lugeda eraldi selgitust GHK-Cu keemia ja tõendusmaterjali kohta.

Palju väiksem hulk juuksekasvu puudutavaid uuringuid

Juuksekasvu puudutavad uuringud piirduvad ühe 2007. aastal avaldatud uuringuga. Selles kasutati AHK-Cu-d elusana hoitud, inimese peast eraldatud karvanääpsudel, mida hoiti organikultuuris, ning kultiveeritud dermal papilla rakkudel (DPC-d) ehk karvanääpsu alaosas asuvatel rakkudel, mis aitavad juuksekasvu soodustada. Tulemuseks oli karvanääpsude suurem pikenemine ja DPC-de suurem vohamine, samuti DPC-de apoptoosi markerite vähenemine, mis ei saavutanud statistilist olulisust (allikas: Pyo et al., Arch Pharm Res, 2007). Need on tõelised, mõõdetavad mõjud ning kogu väide „vaskpeptiidid kasvatavad juukseid” põhinebki neil.

Miks katseklaasi tulemus ei näita, mis toimub peanahal?

Organikultuuri- ja in vitro uuringutes eemaldati karvanääpsud ja rakud kehast ning hoiti neid laboris elusana; need ei olnud elava inimese toimiva peanaha küljes. Katseklaasis puudub verevarustus, mis kannaks sisse ja välja hormoone, toitaineid ja immuunsignaale; puudub ümbritsev nahabarjäär, mis reguleeriks seda, mis karvanääpsuni tegelikult jõuab; samuti puudub mitme kuu pikkune ajavahemik, mille jooksul toimub tegelik juuksetsükkel. Ühend võib isoleeritud kultuuris käituda ühtmoodi ja teisiti – või üldse mitte – siis, kui see peab läbima naha, toime tulema peanaha enda keemilise keskkonnaga ja mõjuma eluskoesse kinnitunud karvanääpsule. Just selle erinevuse tõttu käsitlevad reguleerivad asutused ja tõsiseltvõetavad teadlased in vitro leidu põhjusena teha inimuuring, mitte selle asendusena.

Mis sai 1990. aastate inimuuringutest?

Toote müüja enda kirjelduse kohaselt katsetati vaskpeptiididega peanahalahust 1990. aastatel ettevõtte korraldatud uuringutes, mis käsitlesid päriliku juuste väljalangemise mustrit. See ei saanud kunagi heakskiitu ning täielikke tulemusi ei avaldatud kusagil, kus lugeja saaks neid sõltumatult kontrollida. Seda tasub mainida, sest vahel viidatakse sellele justkui toetavale tõendusmaterjalile, kuid avaldamata ettevõtte korraldatud uuringut, mille tulemused pole kättesaadavad, ei saa koostisosa poolt ega vastu kaaluda. Selle tulemusi ei saa lihtsalt kontrollida ning nii jääb see seni, kuni keegi need avaldab.

Kokkuvõttes on aus seisukoht järgmine: olemas on usutav toimemehhanism ja tegelik mõju isoleeritud rakkudele ning karvanääpsudele, kuid puudub kontrollitud inimuuring, mis näitaks, et vaskpeptiid kasvatab tegelikul peanahal juuksed tagasi.

Miks kuulub see minoksidiilivaba valiku hulka, mitte viie peamise toimeaine sekka?

FDA heakskiidetud 5% minoksidiili paikse lahuse märgistus piirab selle näidustuse meestel juuste taaskasvuga pealael ehk vertex'i piirkonnas ning ütleb selgelt, et see pole mõeldud taanduva juuksepiiri ega otsmiku piirkonna kiilanemise raviks. Ka juuste taaskasv sõltub jätkuvast kasutamisest, sest ravi lõpetamisel algab juuste väljalangemine uuesti (allikas: DailyMedi 5% minoksidiili paikse lahuse märgistus). See on kontrollitud inimuuringutel põhinev regulatiivne heakskiit ning just seepärast on Minoksidiili lahus, 5% sarja ainus tugeva juuste taaskasvu tõendusmaterjaliga koostisosa.

Vaskpeptiidide kohta pole midagi võrreldavat. Nende puhul on olemas usutav toimemehhanism ja üks katseklaasikatse tulemus – see on täiesti asjakohane lähtekoht tulevastele uuringutele, kuid mitte tõend selle kohta, et peanahal midagi toimub. Seepärast kuulub seerum ka sarja minoksidiilivabade valikute hulka, mitte minoksidiili kõrvale samaväärse tootena turustatavate toodete sekka.

See ei tähenda, et seerum oleks kasutu. See on teistsugune toode, millel on teistsugune ülesanne: toetada peanaha naha seisundit – seda toetavad haavade paranemise uuringud –, mitte mõjutada juuksetsüklit ennast. Lugejale, kes püüab otsustada, millele raha kulutada, on kasulikum seda nii esitleda, selle asemel et laenata seose kaudu minoksidiili tõendusmaterjali.

Mida see tähendab selle kasutamise seisukohalt?

Peanahk on nahk ning tavapärase juuste väljalangemise ravirutiini muud osad pole selle vastu leebed. Minoksidiililahus sisaldab alkoholi ja propüleenglükooli ning dermarolleriga tekitatakse naha pinnale sihilikult mikrokanalid. Kui inimene on juba kuid peanahka ravinud ja tunneb, et nahk on selle tõttu kannatada saanud, on vaskpeptiidiseerumi tegelik ülesanne nahka toetada, mitte asendada ravi, mis soodustab juuste taaskasvu.

Kui kasutad seda koos teiste toimeainetega, on oluline arvestada kahe kasutusjärjekorra üksikasjaga. Tugevad happed ja otse nahale kantav C-vitamiin destabiliseerivad vasekomplekse, seega tasub kasutada koorivaid happeid ja C-vitamiini hommikul ning seda seerumit õhtul, mitte kanda neid sama rutiini käigus kihiti peale. Kui kasutad samal õhtul peanahal ka minoksidiili, kanna esmalt peale seerum ning lase sel täielikult imenduda, enne kui lisad minoksidiili; nii ei häiri need teineteise toimet.

Kui kasutad juba peanahaseerumit, näiteks toodet Redensyl kompleksseerum, on mõistlikum valida üks ja kasutada seda mitu kuud, selle asemel et kanda mõlemat samale nahale kihiti. Kui kaalud sarja minoksidiilivaba valiku võimalusi, on mikronõelumise tõendusmaterjal märksa tugevam kui vaskpeptiidide kohta praegu olemasolev tõendusmaterjal. Laiem juuksekasvu soodustavate peptiidide teejuht käsitleb seda, kuidas vaskpeptiidid võrdlevad teiste samal eesmärgil turustatavate peptiididega. Kui otsustad seerumit proovida, aitab realistlik enne-ja-pärast ajakava seada ootusi selle kohta, milliseid muutusi on tegelikult võimalik märgata ja millal.